Naissaar

Aadress:
Naissaar, Viimsi Parish, Estonia | Näita kaardil

Naissaar on Põhja-Eesti suurim, 18km2 metsaga kaetud saar Soome lahes, 10 km Tallinnast põhja pool. Iidsetel laevateedel paikneva saare vanem ajalugu põimub legendide ja pärimustega. Bremeni piiskop Adam kirjutas 1075 aastal saarest nimega Naiste Maa, Terra Feminarum, sealsetest amatsoonidest ja tüdrukutest, kes olnud kauneimad kogu maailmas. Taani 1250.a. meresõidukirjelduses tähistas Narigethi saar kitsaimat kohta Soome lahe laevateedel. Saart peeti nii oluliseks meremärgiks, et Taani kuningas Erik Menved seal 1297 metsa raiumise keelas.
Naissaare püsiasustusest on teateid alates 15.sajandist. Siin kogunes Läänemere idapoolseim eesti-rootsi kogukond. Aegade jooksul on saareelanike põhitegevus olnud seotud ikka merega. Soodne asukoht Tallinna väravas ja tähtsate laevateede vahel andis alates 1470.aastastpaljudele saarlastele võimaluse lootsimisega leiba teenida.Viimase 300 aasta jooksul on erinevad valitsused kord Naissaare ida-, kord lääneküljele kindlustusi rajanud ja kaitserajatistele jalgu jäänud kalurikülade elanikud on pidanud lahkuma. 1732 aastal alustasid Tsaari-venemaa kaitsejõud saarel Tähtkantsi ehitamist ja külarahvas evakueeriti. 1914 aasta suvel pidi elanikud 24 tunni jooksul saarelt lahkuma. Tsaaririik maksis kompensatsiooni ja paljud ostsid endale linnas majad. Eesti Vabariigi ajal olid kalurite ja mereväelaste suhted sõbralikud. 1934 olid Naissaare 450 inimesest umbes 200 sõjaväelased. 1940 okupeerisid Nõukogude väed saare ja kalurid pidid kümnepäevase etteteatamisajaga 19.juuliks saarelt lahkuma. Saksa okupatsiooni ajal tulid paljud tagasi. 1943-44 lahkusid Punaarmee lähenedes saarelt kõik elanikud. Naissaar jäi 50 aastaks suletud sõjaväepiirkonnaks. Vene sõjaväelased lahkusid saarelt 1994 suvel.

Tänaapäeval on Naissaar eelkõige tuntud ilusate liivarandade, matkaradade, militaarpärandi ja suvel toimuva Nargenfestivali järgi.  Saare ida- ja lõunarannikul on puhta liiva ning looduslike rannaroosidega rannad. Enamik saarest on kaetud metsaga, kus juulis saad noppida värskeid mustikaid, augustis-septembris aga pohli. Kogu saar on looduskaitse all. Matkasõpradele on Naissaarel kolm 10–13 km pikkust matkarada: Militaarrada, Kultuurirada ja Loodusrada, kõik viitadega tähistatud. Jalgsimatka asemel võib tellida hoopis giidiga ekskursiooni jalgrattal, nõukogudeaegses kastiautos või maasturil.

Omari küün on igal suvel traditsioonilise Nargenfestivali toimumispaik ja rõõmustab publikut teatrite ja kontsertidega pea igal suvisel nädalavahetusel. Nargenfestivali looja on dirigent Tõnu Kaljuste, tänu kellele on Naissaarest saanud omamoodi kultuurisaar.

Regulaarne laevaühendus Naissaarega toimub mai lõpust septembri keskpaigani.  Saart saab külastada ka oma jahi või kaatriga. Sadama lähedal on telkimisala, ööbimisvõimalusi leiab sadama lähistelt Naissaare turismi- ja puhkekeskuses ning Männiku külas asuvas Naissaare külalistemajas.

Sündmused

Seotud

külalistemaja

Naissaare Külalistemaja

Männiku tee 22, Viimsi vald, Eesti Vabariik | Näita kaardil
Külalistemaja alustas tegevust 2006. aastal. Maja on renoveeritud nõukogudeaja kasarmust. Mujutuskohti on 125-le külalisele, seminariruum 100-le.  Teeme Naissaare ekskursioone armee maastiku veoautodega.